Minu klaveristuudio eesmärk on pakkuda muusikas, kehatunnetuses ja klaverimängus süvitsimineva töö võimalust kõigile, sõltumata vanusest ja eelnevast mängukogemusest.

Baasküsimustega tegelevad kõik – lapsed, noored, täiskasvanud, algajad, edasijõudnud, amatöörid või professionaalid. Kõik õpivad samu asju, erinev on rõhuasetus või täpsusaste.

Muusika ja pilli õppimises on suurim nauding õppida päriselt ja võtta aega, et õppida päriselt. Baasi ei ole mõtet rajada kiirustades. Tekkinud lüngad jäävadki edasist takistama.

Sündisin 9. detsembril 1988 Tartus.

Lõpetasin Miina Härma Gümnaasiumi, muusika-alaselt Tartu 1. Muusikakooli ning Heino Elleri nimelise muusikakooli.

Tallinnas lõpetasin 2016. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri klaveri interpretatsiooni erialal, kõrvalerialaks instrumentaalpedagoogika ning mõned aastad hiljem (2018) teise magistrantuuri Cum Laude vokaalkammermuusika ning saateklassi erialal.

Õpingute ajal töötasin kontsertmeistrina nii Heino Elleri nimelises muusikakoolis kui EMTAs ning täiendasin ennast Göteborgi Muusika- ja Teatriakadeemias ning paljudel meistrikursustel.

Alates 2018 töötan pianistina Pärnu Muusikafestivali Järvi Akadeemia juures, alates 2020 olen ka üks selle festivali korraldustiimist.

Olin 2016-2021 Hanna-Liina Võsa Muusikalikooli kontsertmeister ning tema Broadway- ja muusikalikursustega olen pianistina seotud siiani.

Alates 2024. aastast löön pianistina kaasa Rahvusooper Estonia erinevates projektides.

Aastatel 2009-2019 olin Scheersbergi Saksa-Skandinaavia muusikanädalal koori kontsertmeister/orkestripianist ning meeskonnaliige.

Vabakutselise kontsertmeistrina olen koostööd teinud väga paljude lauljate, kooride, heliloojate ja instrumentalistidega nii klassikalise kui vaba saate suunal.

Minu jaoks on väga olulisel kohal ka soolomäng ning kammermuusika, aastal 2022 salvestasin Joosep Trummi “24 värvilist prelüüdi klaverile”.

Lisaks professionaalsele muusikuelule olen olnud väga tihedalt seotud ka rahvamuusikaga – mängin iiri vilesid ning torupilli, olen esinenud ja mänginud tantsuks erinevatel suurematel ning väiksematel folkidel.

Armastan kauneid kunste, erilisi aistinguid, aroome, loodust ja boheemlust ning olen muusikuna väga õnnelik.

Aitäh minu enda olulistele õpetajatele:
Helin Kapten, Taavi Kerikmäe, Silvia Landra, Maret Mursa-Tormis, Eve Tamra, Pille Taniloo, Julien Beaudiment, Liina Lill, Lauri Väinmaa, Tanel Joamets, Inge Päkk, Nata-Ly Sakkos, Teppo Koivisto, Berndt Wilhelmsson, Juhan Jõers, Raimond Mägi, Joosep Trumm.

Mind on alati paelunud tõik, et (heli)maailm on mõõtmatult rikas ja oluliselt laiem, kui klaverimäng. Läbi mis tahes pilli on võimalik kogeda erinevaid aspekte sellest, erinevaid värve, tekstuure, aistinguid, süsteeme, loogikaid, emotsioone, elutõdesid, olemust.

Nahkhiir mõistab ümbritsevat füüsilist ruumi läbi enda poolt tekitatud heli tagasipeegeldumise. Poeetilise kujundina tundub see mulle väga täpne ka laiemalt. Minu jaoks on muusika mängimine eriline maailma tajumise viis, mis teravdab pilku, selgitab mõtteid, loob ruumi ja annab aega. Seda kogemust ei saa kuidagi muudmoodi.

Muusika seisab argipäevast väljaspool. Seal on teistsugused valikud ja võimalused, teistsugune reaalsus, teistlaadi vabadus, teistmoodi tõed. Pill on lisameel, millega kombata seda kui “teist” reaalsust/alateadvust. Absoluutselt kõik pillimängu ja muusikaga seonduv on aktiivne, rikas, elus.

Tajutöö on nõudlik ja kohati kõditavalt raske, aga kindlasti ei ole see vähimalgi määral automaatne ega tuim. Raske on, kui sa ei taba ära, kuidas õigesti teha. Täpsuse poole püüdlemine on aga üllas nauding ja eesmärk.

Mulle on alati meeldinud see vabastav ja seiklust täis tunne, mis muusikaga saabub. Olgu see improviseerimine, koos pilliga laulmine või loominguga tegelemine. See on justkui lõputu reegliteta maailm ehk vastand meie igapäevaelule.

Seda tunnet ja kindlust, et sa oled võimeline kõike mängima ja looma olen püüdnud ka oma õpilastele edasi anda.

Olulisele kohale jäävad ka muidugi klaverimängu tehnika, rütmikast arusaam, noodist lugemine ja üleüldiste teadmiste ja oskuste arendamine. Selle baasilt on hea avastada oma mõtteid omaloomingu osas, improviseerida ja katsetada nt laulmist ja klaverisaadet ühes.

Olen väga seda meelt, et pillimäng saab olla lõbus, tekitada põnevust ja samas suudab sind ikka ja jälle üllatada ja proovile panna.

Liisa Allik
allikliisa@gmail.com

Pole vahet, kas tegeleme klassikalise/noodipõhise ja/või pop-jazz/akordimärgipõhise lähenemisega, peamised teemad minu jaoks õpetamisel on:

• Klaveritehnika aistingutes – loomulik ja otstarbekas kehakasutus: kinesteetiline taju ja täpsus, mugavus, osavus, kiirus.
• Oma hääl ja oma kõla – kontakt sisemise kuulmise, oma hääle ning instrumendiga.
• Rütmika – sisemine pulss, ajastamine ja täpsus.
• Meloodia: pulss, voolavus, “minek”, impulss-fraas.
• Harmoonia – kui ruum kõlas, – kui maastik klaviatuuril.
• Mida teha noodiga ja mida teha noodita. Kuidas teha noodiga, kuidas teha noodita.
• Improvisatsioon: harmoonia/tonaalsus, pulss/liikumine, rütm, karakter, meloodia

• Praktiline teooria, solfedžo ja harmoonia ehk kuulmise järgi mängimise oskus. Helistikutaju/tonaalsus.
• Mängu mõnu: üksi ja koos publikuga ehk ilus kohtumine tundmatuga.
• Mõtlemises kinni olekust päriselt mängu ehk mäng parema ajupoolkera juhtimisel – sarm, magnetilisus, tundmatus ja mõnu vs juurdlemine või püüdlikkus. Redelist lahtilaskmine.
• Koosmäng/saatepraktika – kuidas saada heaks lavapartneriks ja kontsertmeistriks. Kui mängus on rohkem kui üks, siis perspektiiv muutub. Infot on nii palju – mis täpselt on see, millega toimub kokku mängimine. Olulisele keskendumise võime süvenemine.
  

Õppeaasta koosneb 36 nädalast, tunnid toimuvad õppeaastal 2024-2025 2. septembrist 10. juunini. Koolivaheaegadel ja riigipühadel tunde ei toimu, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Vaheajad

I vaheaeg 26. oktoober – 1. november 2026;
II vaheaeg 21. detsember 2026 – 3. jaanuar 2027;
III vaheaeg 22. veebruar – 28. veebruar 2027;
IV vaheaeg 12. aprill – 18. aprill 2027;
V vaheaeg (v.a lõpuklassid) 9. juuni – 31. august 2027.

Õppemaks on võimalik tasuda ka terve (36 nädalat) või poole õppeperioodi (18 nädalat: september-veebruar või veebruar – juuni keskpaik) eest korraga.

Stuudio õppekava (246684) on Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud, tuludeklaratsiooni esitades on lapsevanemal võimalik õppetasust tulumaksu osa tagasi saada.

Hinnad

1*45 minutit nädalas – kuutasu 162 eurot
2*30/1*60 minutit nädalas – kuutasu 216 eurot
2*45 minutit nädalas – kuutasu 324 eurot
2*60 minutit nädalas – kuutasu 432 eurot

45-minutilise tunni hind 45 eurot,
60-minutilise tunni hind 60 eurot

Et lihtsustada arvestamist on kuutasu võrdselt jaotatud 10 kuu vahel (september-juuni). Kuutasu kujuneb järgnevalt: 45 € (tunni hind) * 36 (õppenädalate arv) / 10 (õppekuude arv) = 162 €

Minu erialaks on basskitrarr, kontrabass ning elektroonika. Olen muusikaga tegelenud ligikaudu 20 aastat ja omandanud magistrikraadi muusika interpretatsiooni erialal. Lisaks helidisainile tegelen praegu põhiliselt techno muusika produtseerimisega ja olen aktiivne improvisatsioonilise muusika maastikul. Aastatega on minus tekkinud eriline kirg muusika komponeerimise vastu. Ma hindan muusikas eelkõige spontaansust, laetust ja transtsendentaalse elemendi olemasolu.

Mind inspireerib igasugune muusika, mis on energiast laetud ja hingega tehtud.

Õpetaja Raimond Mägi
magi.raimond@gmail.com

Elektronmuusika tunnis saab õpilane:

1. Omandada DJ kultuuri põhitõed ja baastehnikad ja õpib kasutama DJ tehnikat.
2. Tegeleda komponeerimisega ehk omaloominguga. Selleks ettenähtud muusikatöötlusprogramm (Ableton) annab omaloominguga tegelemiseks lõputud võimalused. Õpilasel tekib muusikaga sügavam side ja lisaks muusika õppimisele saab ta loomiskogemuse, mis on muusikaga tegelemise juures üks kõige rohkem rõõmu pakkuvaid omadusi.
3. Tegeleda helidisaini/helikujundusega. Õpilane saab algteadmised heli salvestamisest, selle manipuleerimisest ja kasutamisest arvuti tarkvaraga. Ühtlasi saab õpilane algteamised tegelemiseks helikujundusega tulevikus (helidisaini kasutatakse filmitööstuses, reklaamis, kunstis, veebilehtedel, arvutimängudes, heliinstallatsioonides).
4. Kogemuse muusika õppimisest ja loomisest teistusugusel viisil kui tal ei ole selleks huvi õppida konkreetset instrumenti. Selliselt muusika loomine ja õppimine on läbinisti praktiline tegevus ja õpilane omandab protsessi käigus solfedžo, rütmika ja komponeerimise põhitõed ja õpib kasutama ja tajuma ehituskive, millest muusika koosneb. Õpilane saab kogemuse luua ja õppida muusikat, mis lähtub õpilase iseloomust ja maitse-eelistustest.